Aktiivsusmonitor või spordikell?

Käelkantavaid ja kasutaja aktiivsust jälgivaid seadmeid võib liigitada mitmesse rühma – kaks populaarsemat neist on aktiivsusmonitorid ja spordikellad. (Ülejäänud on näiteks sõrmused nagu Oura või pulsirihmad.)

Kuna valik on lai ning toodetel erinevad omadused, siis käesolevas artiklis arutlemegi selle üle, millist seadet võiks eelistada, milline on siiani parim spordikell ning milliseid kellasid võiksid eelistada näiteks tavakasutajad, kes spordikella ei soovi igapäevaselt kanda, kuid sooviksid oma tervist ja heaolu igapäevaselt jälgida.

Withings pakub mitmeid kliiniliselt testitud aktiivsusmonitore ja seadmeid, mis toimivad väga sarnaselt spordikelladele oma funktsionaalsuse poolest, kuid, mis pole kaotanud oma lihtsat ja stiilset välimust.

Aktiivsusmonitor

Aktiivsusmonitorid on spordikelladest üldiselt tunduvalt soodsamad, sest nende põhiliseks eesmärgiks on mõõta omaniku päevast aktiivsust ning aegajalt ka on funktsioon ööune kvaliteedi hindamiseks.

Aktiivsust mõõdetakse seadet käel kandes ning üldiselt loetleb kokku seade ka sammud ja kulutatud kalorid. Mõnel juhul võimaldab aktiivsusmonitor kasutajale saata ka meeldetuletusi liigutamiseks, kui seadeldis tuvastab liiga pikaaegse passiivsuse.

Kallimad aktiivsusmonitorid on võimalik Ant+ või Bluetooth abil kontakteeruda ka kasutaja telefoniga, millest viimasega on võimalik kogunenud andmeid jälgida, saada teavitusi ning seade omale soovituslikke eesmärke.

Mõni aktiivsusmonitor võimaldab ka randmelt pulssi mõõta. Veel on olemas ekraanita ja ekraaniga mudeleid, erinev veekindlus, disain, materjal, suurus ja nii edasi. Aktiivsusmonitoride suureks eeliseks on ka minimaalne aku- või patareikasutus, mis võimaldab aktiivsusmonitori kauem laadimata või patareid vahetamata kasutada.

Spordikell

Spordikellad on loodud sportimisel kandmiseks – seade loendab samme, kaloreid, jälgib treeningut ja keha üldiselt treeningu ajal – mõned kellad on jaotatud alade järgi – näiteks jooksmine ja ujumine on erineva funktsionaalsusega.

Näiteks on sportivale inimesele oluline lisaks pulsilugemisele (randmelt või pulsivöö abil) ka GPS-jälgimise perfektne toimimine, et võrrelda ja analüüsida teekondasid, mis on läbitud ning veel on oluliseks ka unejälgimise funktsioon.

Spordikellad on üldiselt kas vaid osaliselt veekindlad või täieliku ujumiskindlusega, võimaldades seeläbi analüüsida läbi toetava rakenduse treeningu andmeid ning tõhususparameetreid.

Lisaks, mis kõnetab ka tavakasutajat – kella kasutajal on võimalik kell ühendada Android või iOS nutitelefoniga – vastata kella abil sõnumitele, keelduda ja vastu võtta kõnesid, saada nutiteavitusi sotsiaalmeediast ja palju muud.

Milline võiks olla parim spordikell?

2018 aastal krooniti Garmin Fenix 5X Plus “Spordikellade tšempioniks”, sest tegemist on kõige põhjalikumalt disanitud seikluskellaga, mis seni on loodud.

Kell sisaldab kõiki olulisi funktsioone, mida matkasellid või trennihundid otsivad – erinevad treeningrežiimid nagu jooksmine, rattasõit, kajakisõit, SUP, suusatamine, jooga jne. Lisaks mitmed muud parameetrid, pulssoksümeeter kõrgustel seiklevale sportlasele, nutifunktsioonid Garmin Pay ja integreeritud muusikatugi (läbi Bluetooth kõrvaklappide ühendatult).

Välimuselt on üsna suure kellaga tegemist ja värvivalikust on olemas vaid klassikaline mattmust. Tegemist on 51mm diameetrise ja 17,5mm paksusega spordikellaga, millest mittepuutetundlik ekraan 30,4mm ning, mis kaalub 96 grammi.

Lisaks on kellal kolm valgusallikat, 33 tundi kestev treeninguaega näitav aku (GPSi kasutades) ning 20 päeva (ilma GPSita) vaid nutikellana kasutades – laadida on võimalik seda kella vaid spetsiaalse kaabliga.